Artiklid
Kadri Ibrus
Tööandjad tahaksid maksta haigestunule 80 protsendi asemel vaid 50 protsenti.
Eile andsid tööandjate esindajad vastulöögi valitsuse välja käidud ettepanekule, et tööandjad peaksid haiguspäevade eest tasumisel appi tulema.
Valitsusliit tegi ettepaneku: haiguse kolm esimest päeva ei maksta töötajale midagi, viis järgmist päeva maksab tööandja 80 protsenti palgast ja alles üheksandast päevast hakkab maksma haigekassa.
Tööandjate keskliit leidis endale sobivama variandi: esimesed kolm päeva jääb töötaja omavastutusele, edasi maksab tööandaja vaid kolme päeva eest ja sedagi 50 protsenti palgast. Samuti soovivad tööandjad, et makstav hüvitis oleks maksuvaba ja erisoodustusmaksust vabastataks tööandjate kulutused oma töötajate tervise parandamiseks.
Algavad vaidlused
Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et veel nädala jagu arutatakse asju tööandjatega läbi ja otsused lüüakse lõplikult lukku valitsuse järgmise kolmapäeva erakorralisel istungil. Seega vaidlused alles algavad.
Haigekassast öeldi, et mingeid ametlikke läbirääkimisi nende osalusel plaanitud ei ole.
Ka ametiühingute keskliidu juhi Harry Taliga sõnul ei ole neid veel ühelegi arupidamisele ametlikult kutsutud, et haiguspäevade küsimust arutada ja nende arvamust küsida. Valitsus ei taha kellegagi läbi rääkida, kritiseeris Taliga.
Eesti inimeste omavastutus tervishoius on praegu nagunii üks Euroopa Liidu suuremaid, märkis Taliga. Jätta inimesed kolmeks päevaks hüvitiseta meie palkade juures on see häbiväärne, lisas ta. Taliga sõnul peaks esimesed viis päeva tasuma tööandja.
Tahetakse pensionäride raha
Kui haigekassa hakkab esmast haiguslehte hüvitama alates üheksandast haiguspäevast, annaks see aastas hinnanguliselt kokkuhoidu 700 miljonit krooni, selgitas haigekassa kõneisik Evelin Koppel. Ehk umbes 100 miljonit krooni ühe haiguspäeva kohta.
Samuti arvutab tööandjate keskliit, et valitsuse kava kohaselt suurenevad tööandjate kulud 500 miljoni krooni ja töövõtjate kulud 200 miljoni krooni võrra.
Veel tulid tööandjad eile välja revolutsioonilise pakkumisega, et haigekassasse peavad panustama hakkama ka pensionärid, makstes sinna oma pensionist kümme protsenti sotsiaalmaksu. Ravikindlustussüsteem ei ole praeguse rahastamismudeli juures jätkusuutlik, põhjendas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis.
Kaire Uusen
Esmaspäeva, 16. veebruari hommikust alates saab e-maksuametis esitada deklaratsioone eelmise aasta tulude kohta, sealjuures tuleb arvestada nii mõnegi olulise muudatusega.
Nii on vastavalt seadusele kahanenud maksumäär ja kasvanud maksuvaba tulu summa; muudatused puudutavad ka FIEsid ja elatisabi saajaid.
Rõõmustada võivad lapsevanemad, sest lisanduv maksuvaba tulu on juba esimesest lapsest 27 000 krooni aastas. Näiteks kui deklareerijal on kaks last, saab maksuameti sõnul kasutada 54 000 krooni lisa-maksuvabastust.
Võrdluseks: kui 2007. aastal oli maksumaksjal kaks last, siis sai maksumaksja tagasi tulumaksu ainult ühe lapse eest ehk 5280 krooni, ent 2008. aasta eest saab kummagi lapse pealt tagasi tulumaksu 5670 krooni, mis kokku on seega 11 340 krooni.
«Seda muidugi juhul, kui inimene on ka riigile tulumaksu tasunud,» märkis maksu- ja tolliameti pressiesindaja Annely Erm.
Kui aga laps on näiteks suvel kaks kuud töötanud ja saanud selle eest maksuvabastust juba kohe kasutada, siis selle võrra lapsevanem enam maksuvaba tulu ei saa. Seega peab lapse saadud tulu kajastuma lapsevanema deklaratsioonis.
Kõige enam eksivad inimesed aga uute eluasemelaenude deklareerimisel.
«Näiteks kui ollakse vabaabielus ja laenu võtab üks, kuid korter ostetakse teise nimel, ei saa kumbki mahaarvamist teha,» rääkis Erm.
«Kui laenusumma on suurem korteri ostuhinnast ja ülejääki kasutatakse näiteks mööbli soetamiseks, siis tulumaksutagastust saab ainult korteri ostusummalt, mida kiputakse deklareerides mitte arvestama,» lisas maksu- ja tolliameti pressiesindaja.
Enam makstud tulumaksu tagastamist alustab maksu- ja tolliamet Ermi sõnul 26. veebruaril. Kiiremat tagastust võivad oodata need, kes esitavad elektroonselt deklaratsiooni, mis ei vaja lisakontrolli. Maaomanikest on eelisjärjekorras need, kes on tellinud elektroonse maamaksu teate.
2008. aastal eluasemelaenu võtnud isikud nii kiiresti raha tagasi ei saa, sest maksuamet kontrollib laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist.
«Paberkandjal esitatud tuludeklaratsioonide alusel alustame tagastust hiljemalt 30. aprillil,» märkis Erm.
Deklaratsioone saab esitada 31. märtsini, kuid infot ja abi antakse kuni 3. aprillini tööpäevadel kella 818 infotelefonil 1811, samuti maksuameti kodulehel ja teeninduspunktides. Tänavu oodatakse kokku üle 560 000 deklaratsiooni.
Mis muutub
2008. aasta maksuvaba tulu 27 000 kr (2007. aastal 24 000 kr)
Maksumäär 21% (2007. aastal 22%)
Lisanduv maksuvaba tulu kuni 17-aastase lapse kohta alates esimesest lapsest 27 000 kr (varem teisest lapsest 24 000 kr)
FIE-le lisanduv mahaarvamine tulust:
1) FIE omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulult kuni 45 000 kr
2) FIE-le kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadud tulult kuni 45 000 kr
Tulumaksuga maksustatakse:
1) elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel
2) elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse alusel
Maksustamisperioodi tulust on õigus maha arvata
1) makstud elatis
2) riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad
Muudatused on rasvases kirjas
Allikas: maksu- ja tolliamet
Küsimustele vastab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist NEENU PAVEL
Kas tööandja saab ühepoolselt töötaja palka vähendada?
Vastus sellele küsimusele on kindel ei. Töölepingus kokku lepitud palgatingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Tööandja võib töötajale esitada kirjaliku ettepaneku, kuid kui töötaja ettepanekust keeldub, jääb palga vähendamise plaan katki.
Küll aga võib tööandja, kes töölepingus viitab, et tulemuspalka või preemiat makstakse tööandja poolt kehtestatud tingimustel, muuta palgajuhendit ja kehtestada märksa madalamad preemiaprotsendid või tööhinded.
Kas osalisele tööajale või osaliselt tasustatavalt puhkusele võib töötaja saata ükskõik millise koormusega?
Ei või. Töölepinguseaduse § 68 lg 3 kohaselt ei tohi rakendatava osalise tööaja kestus olla alla 60 protsendi töölepingus ette nähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti miinimumpalgast.
Tööandjate keskliidu volikogu eestseisus otsustas, et ei toeta valitsuse kava, mis kohustab tööandjaid maksma töötajale töövõimetushüvitist neljandast kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Tööandjate hinnangul tuleb töövõtjate ja tööandjate vastutust esimeste haiguspäevade kompenseerimisel jaotada pariteetsetel alustel. Samuti tuleb ravikindlustussüsteemi finantseerimine muuta laiemapõhjaliseks.
Valitsuse kava kohaselt suurenevad tööandjate kulud 500 miljonit krooni ja töövõtjate kulud 200 miljonit krooni. Selleks et töövõtjate ja tööandjate kohustused oleksid tasakaalus, teeb tööandjate keskliit ettepaneku vähendada tööandja poolt hüvitatavate haiguspäevade arvu kolmele päevale ja hüvitise määra 50%-ni.
Ravikindlustussüsteem ei ole tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik. Selle tagamiseks tuleb süsteemi rahastada ka muudest allikatest peale sotsiaalmaksu. Lähtuvalt muuhulgas ka riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt algatatud uuringust Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs (Praxis, aprill 2005), kordab tööandjate keskliit Tööandjate Manifestis 20072011 esitatud ettepanekut kaasata ravikindlustussüsteemi finantseerimisse riikliku pensionikindlustuse vahendeid.
Maksu- ja tolliameti andmete tuginedes muutus erasektori palgafondi kasv negatiivseks juba 2008. aasta detsembris. Kuna haigekassa on otseselt seotud töötasudelt makstava sotsiaalmaksuga, pole selle jätkusuutlik rahastamine järsult kahaneva sotsiaalmaksu tingimustes enam võimalik, kommenteeris tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Nii nagu paljudes teistes vananeva rahvastikuga riikides, tuleb ka Eesti ravikindlustussüsteemis suurendada vanaduspensionäride panust. Vastasel juhul võib teenuse kvaliteet ja kättesaadavus veelgi halveneda, seda eriti vanurite pikaajalise hooldusraviteenuse osas, mis niigi on alafinantseeritud lisas Kriis.
Tööandjate keskliidu ettepanekud ravikindlustussüsteemi finantsolukorra parandamiseks:
1. Haigekassa võtab kohustuse töötajate haiguspäevade hüvitamiseks üle seitsmendal haiguspäeval.
2. Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta.
3. Neljandast kuni kuuenda haiguspäeva eest võib hüvitise maksmiseks kohustada
tööandjat ainult järgnevate tingimuste täitmisel:
hüvitise miinimummäär ei ületa 50% töötaja palgast
hüvitis on maksuvaba
tööandjate kulud töötajate tervisekäitumise parandamiseks või tervishoiuteenuse ostmisel vabastatakse erisoodustusmaksust
töövõimetushüvitistega kaasnevat finantskulu on võimalik maksuvabalt kindlustada vähemalt kahes Eestis tegutsevas kindlustusseltsis
väljastatud haiguslehtede põhjendatuse tagamiseks töötatakse välja toimivad järelevalve mehhanismid
4. Vanaduspensionid maksustatakse 10% ulatuses sotsiaalmaksu ravikindlustuse
pensioniosaga.
Tööandjate keskliidu volikogu eestseisuse otsuse kinnitab volikogu täiskoosseis
18. veebruaril 2009.
Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 11. veebruar 2009
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Peaagu pooleteiseaastase lapse ema, kelle töökoht möödunud suvel ettevõtte likvideerimise tõttu koondati, ei pea õiglaseks olukorda, kus lapsehoolduspuhkusel viibival koondatul arvestatakse vanemapalk koondamishüvitise põhjal ümber.
«Seoses praeguse majandusliku olukorraga, kus osa ettevõtteid on sunnitud tegevuse lõpetama ja koondama oma töötajad ettevõtte likvideerimise tõttu, tuleks muuta vanemahüvitise arvestamise korda koondamishüvitise saamisel ettevõtte likvideerimise tõttu,» kirjutab Sille Erala osalusveebis osale.ee.
Kui lapsepuhkusel olev töötaja saab vanemapalka ning tal on õigus koondamishüvitisele ettevõte likvideerimisel, siis ei tohiks vanemapalka koondamishüvitise saamise kuul tema arvates ümber arvestada.
Sille Erala hinnangul ei ole õiglane, et kui töötaja, kes parajasti töötab, saab koondamishüvitise ja viimase kuu väljateenitud palga, siis vanemapalgal isikule makstakse küll välja koondamishüvitis, kuid selle võrra jääb väiksemaks tema vanemahüvitis ja kui koondamishüvitis on suurem kui vanemahüvitise maksimaalmäär, siis ei saa ta vanemahüvitist üldse.
Erala sõnul ei ole koondamishüvitis selline tulu, mida vanemahüvitist saav inimene oleks soovinud, vaid on kompensatsioon selle eest, et isikul ei ole pärast vanemapuhkuse lõppemist enam töökohta, kus töötada. Praegu jääb lapsega kodus olev koondatu aga sisuliset koondamishüvitisest ilma, kuna see arvestatakse maha vanemahüvitisest.
«Mina isiklikult ei ole ju midagi selle heaks teinud, ma ei ole tahtnud seda raha saada,» rääkis Erala Tarbija24.eele. «Samas ma saan sellest seadusest ka aru, et kui sa saad mingit tulu, siis tulu on tulu,» nentis ta. Siiski ei ole Erala hinnangul võrreldav olukord, kus naine läheb omal soovil väikelapse kõrvalt tööle, olukorraga, kus ta saab koondamishüvitist.
Ministeeriumi hinnangul on vanemapalga saaja paremas olukorras
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialisti Kati Lõbu sõnul on kehtiva vanemahüvitise maksmise skeemi järgi võimalik saada vanemahüvitist ning käia samal ajal ka tööl.
«Kui inimene saab vanemahüvitise saamise perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat töist tulu, vähendatakse vanemahüvitise suurust. Koondamishüvitist käsitletakse maksuseaduste mõttes palgatuluna, millelt makstakse nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu, ehk koondamishüvitis läheb samuti sotsiaalmaksuga maksustatava töise tuluna vanemahüvitise suuruse vähendamisel arvesse,» selgitas ta.
Töölepingu seaduses on Lõbu sõnul küll piirangud alla kolmeaastase lapse vanema koondamisel, aga kui ettevõte likvideeritakse, on lubatud tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul ka väikelapse vanemat koondada.
Miks ei arvestata aga lapsehoolduspuhkusel oleva isiku puhul siiski seda, et ka temal pole enam tööd ning koondamishüvitise puhul on tegemist põhimõtteliselt töö otsimise ajaks makstava hüvitisega?
«Vanemahüvitis tagab sissetuleku olukorras, kus inimese tulu väheneb lapse kasvatamise tõttu ehk tegemist on asendussissetulekuga. Kui inimesel on vanemahüvitise saamisega samal ajal ka töine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, on tal juba sissetulek olemas ja riik vähendab makstava asendussissetuleku ehk vanemahüvitise suurust,» põhjendas Lõbu.
Samuti on tema sõnul koondatud vanemahüvitise saaja sissetulekuid võrreldes kindlasti paremas olukorras kui teine koondatu, kes vanemahüvitist ei saa. Lõbu nentis, et uut töökohta peavad mõlemad otsima, kuid väikese lapse vanemal võib olla selle võrra raskem, et ta ei pruugi lapsele kohe lasteaiakohta saada.
Kas koondamishüvitist saab lugeda palgatuluks, mida arvestatakse vanemahüvitisest maha? Kas vanemapuhkusel koondatu on tööl käinud koondatuga võrreldes paremas olukorras? Avaldage oma arvamust kommentaarides!
Lehekülg 1388 / 1596
