Artiklid
Helve Toomla, jurist
Töötan hotelli vastuvõtus, meile arvestatakse palka tunnitöö põhjal. Vahetused on eri pikkusega 7,5, 9 või 12 tundi. Minu töökoormus on lepingus 0,8 kohta ehk 32 töötundi nädalas. Viimati tuli aga töötunde kuus 144. Kas mulle peaks maksma ületundide eest või mitte? Eelmises töökohas peeti igakuist arvestust ja maksti eraldi kõige eest, mis ületas 160 tundi.
Küsimusest ei selgu, kas küsija tööaega arvestatakse päeva viisi või summeeritult mingi pikema ajavahemiku jooksul. Kui tegemist on tööaja summeeritud arvestusega, peab see olema kirjas töösisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus. Samas näidatakse ka tööajanormi täitmise arvestusperiood, selleks on tavaliselt üks kuni neli kuud. Tööinspektori kooskõlastusallkirjaga võib arvestusperiood olla pikem.
32-tunnise töönädala korral on päevane tööajanorm kuus tundi ja 24 minutit. See norm tuleb korrutada arvestusperioodi langevate kalendaarsete tööpäevade arvuga kui arvestuse aluseks on üks kuu, näiteks mai, siis 21-ga. Nii saame mai tööajanormiks 134 tundi ja 50 minutit. Kui aga tööaega arvestatakse summeeritult kolme kuu, näiteks mai, juuni ja juuli jooksul, siis saame kolme kuu normiks 403 tundi ja 38 minutit. Tööpäeva või -vahetuse pikkus võib arvestusperioodi jooksul olla erinev, kord lühem, kord pikem, kuid perioodi lõpuks peab kogu selle aja norm saama täidetud. Kui tööandja ei ole tööd näiteks ülalnäidatud ühe või kolme kuu jooksul andnud, peab ta juurde maksma nii, et töötaja saaks palka ikkagi vastavalt 134 tunni ja 50 minuti või 403 tunni ja 38 minuti eest. Kui aga tööajanormi on arvestusperioodi jooksul ületatud, tuleb tööandjal maksta ületunnitöö eest lisatasu. Niisiis selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Päeva viisi tööaja arvestamise korral tekib küsijal ületunnitöö iga päev, mil ta töötab üle päevanormi, s.t üle kuue tunni ja 24 minuti.
Gert D. Hankewitz
Tulevastele vanematele makstav vanemahüvitis on muutunud nii iseenesestmõistetavaks riigi antavaks hüveks, et seda üritatakse pettuste teel suurendadagi.
"Küsimus oli puhtalt ellujäämises," ütleb Teet, kes on ühena vähestest nõus rääkima lugu, kuidas ta oma kaasaga riigilt suurema vanemahüvitise välja kauples. "Tundsime end ka väga halvasti, oleme tegelikult seadusekuulekad inimesed," lisab elukaaslane Maarja kärmelt juurde. Mõistagi pole Teet ja Maarja isikute pärisnimed - jätame need allikate anonüümsust kaitstes enda teada.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4091/uud_uudidx_409111.html (originaalartikli nupust )
Eve Kruuse, Postimees
Firmast koondati hulk inimesi ning segaduses on nii minejad kui ka jätkajad. Kuidas edasi? Üks on kindel töötuks jäänul tasub end tööturuametis arvele võtta.
Igal töötuks jäänud inimesel on õigus ennast tööturuametis töötuna arvele võtta. Selleks peab ta isiklikult kohale minema, esitama isikut tõendava dokumendi, passi või ID-kaardi, ja kellel on, siis ka tööraamatu, selgitas tööturuameti Tallinna büroo juhataja Marika Vihermäe.
Kui tööraamatut pole, peab kindlasti olema töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjust ja aega näitav dokument. Koondatul tuleb esitada ka tööandja antud tõend, kus kirjas kolmel viimasel kuul makstud töötuskindlustusmaksete suurus. Kui tööandja pole nimetatud tõendit andnud, peab töötaja seda küsima.
«Sageli ütleb tööandja, et inimene peab end kohe, vaat et järgmisel päeval tööturuametis arvele võtma. Tegelikult ei pea, võib hoopis rahulikult mõelda, mida edasi teha,» selgitas Vihermäe. Küll aga tuleb tööturuametisse esitada töötukindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid, mis lähevad sealt edasi töötukassale, ja mida kiiremini inimene seda teeb, seda rutem hakkab ta hüvitist saama.
Toetus ja ka ravikindlustus
Koondatul või tähtajalise lepinguga töötanud inimesel peab töötuskindlustushüvitise taotlemiseks olema töötuna arvele võtmisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaai. Mitu päeva hüvitist makstakse, sõltub töötukindlustusstaai pikkusest.
Kui staai on vähem kui 56 kuud, on hüvitis 180 kalendripäeva, 56110 kuu puhul 270 kalendripäeva, enam kui 111-kuulise staaiga aga 360 päeva. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval makstakse iga päeva eest 50% ja edasi 40% ühe kalendripäeva keskmisest palgast.
Töötu toetuse saamiseks peab inimene olema viimase 12 kuu jooksul töötanud 180 päeva, see tähendab, et töötamisest ei tohiks olla möödas rohkem kui kuus kuud. Töötu toetuse päevamäär on ühe päeva eest 32.90 ja seda makstakse 270 päeva kestel.
Kui töötule on määratud toetus, hakkab tema ravikindlustus kehtima toetuse arvutamisele järgnevast päevast. Toetus aga arvestatakse inimese igal järgneval pöördumisel konsultatsioonile tööturuametisse, iga järgnev pöördumine peab toimuma 30 päeva jooksul.
«Sageli helistatakse ja öeldakse, et võtsin ennast töötuna arvele, töötu toetus algas kaheksandast päevast, kuid ma pole seda raha saanud. Aga seda hakatakse maksma siis, kui töötu tuleb kuu aja pärast teist korda tööturuametisse,» selgitas Vihermäe.
Töötuna saab arvel olla nii kaua, kuni inimene ei tööta, aga töötutoetust saab ta 270 päeva. Ravikindlustus kehtib seni, kuni inimene tööle läheb.
Neil, kes ei töötanud ega olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega, pole õigust ei töötuskindlustusele ega töötu toetusele. Küll aga on neil õigus saada ravikindlustust ja infot pakutavatest töökohtadest.
Kohustus tööd otsida
Kõikidele töötutele koostatakse tööotsimiskava. Töötu kohustus on tööd otsida ja ta peab olema valmis tööle asuma, kui talle pakutakse sobivat tööd. Esimese 20 nädala jooksul võib ta tööd valida vastavalt oma haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Töö pakkumisel arvestatakse, et transpordiks elu- ja töökoha vahel ei kuluks üle kahe tunni ega üle 10% palgast ja et pakutav töötasu oleks vähemalt 60% senisest. Kui see on väiksem, võib inimene pakutavast tööst keelduda.
Kui inimene keeldub pakutavast tööst põhjuseta, pole ta täitnud tööotsimiskava ja võib töötu toetustest ilma jääda.
Alates 21. tööotsimise nädalast ei pea pakutav töö vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele, saadav töötasu aga peab vastama vähemalt miinimumpalgale ning olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest.
-------------------------------------------------------
Heidikust ettevõtjaks
Kõigil töötuks registreerunutel on võimalus taotleda tööturuameti pakutavat ümber- või täiendusõpet, samuti ettevõtlustoetust.
Tagastamatu ettevõtlustoetuse taotlemiseks peab töötu läbima ettevõtluskoolituse, mida ka tööturuamet pakub, ja kirjutama seejärel äriplaani. Kui äriplaan kiidetakse heaks, on töötul õigus saada kuni 70 000 krooni ettevõtlustoetust. Toetuse saaja on kohustatud esitama aruanded toetuse kasutamise kohta.
«Kui ma kaotasin töökoha, otsustasin, et teen kannapöörde ja hakkan tegelema sellega, mida olen kogu aeg tahtnud aiandusega. Kõigepealt õppisin Räpinas aednikuks, samal ajal hakkasin rajama aeda nii endale kui ka oma esimesele mitteametlikule kliendile,» rääkis Kadrin Kaasik. «Vahepeal vormistasin ennast ka töötuks, aga et ma ei pidanud tähtaegadest kinni ja kaotasin töötu staatuse, olin mõnda aega nii-öelda ühiskonna heidik.» See tähendas, et vastavalt kehtivale korrale polnud Kaasikul õigust saada töötu toetust, tal oli ainult haigekassa kindlustus.
Mainori kõrgkoolis läbis naine algaja ettevõtja ärikoolituse, mille eest maksis ise 500 krooni. Käesoleva aasta alguses võttis Kaasik ennast uuesti töötuna arvele ja sai niiviisi võimaluse taotleda ettevõtluse stardiraha. «Teistele töötutele soovitan ennast kohe arvele võtta, tööturuamet suunab töötud riigi abil kursusele,» tõdes ta.
Kaasiku koostatud äriplaan pakkuda haljastust projektist kuni aia tegemiseni välja leiti olevat vettpidav, ja ta sai 70 000 krooni ettevõtlustoetust. «Toetuse sain kätte mais, see summa on ikka suureks abiks, esimene aruanne tuleb mul esitada novembriks. Olen selle valikuga väga rahul,» rääkis Kaasik. «Muidugi on oma ettevõtluse alustamine riskantne, eriti praeguses majandusolukorras. Aga kui inimene tunneb, et see on see, mida ta teha tahab, peab proovima. Mõelda tasub, idee maksab.»
Helve Toomla
jurist
Ametnik Aadu asendab vajaduse korral tööl ametnikke Mari ja Jüri. Sel kalendriaastal on Aadu asendanud Mari juba kolm nädalat ning Jüri kaks nädalat, kuid ta ei ole kummagi koosseisuline asetäitja. Varsti läheb Jüri viieks nädalaks puhkusele ja Aadu peab tema tööd tegema kolmel päeval nädalas, muul ajal lahendama asju pidevalt. Kas Aadul tuleb asendusajaks lugeda kõik viis nädalat või üksnes konkreetsed päevad? Ning kui ametnikud Mari ja Jüri peaksid sel aastal veel puuduma, siis kas Aadu võib nende asendamisest keelduda?
Et ametnik Aadu on sel aastal ajutiselt ära olevat ametnikku (Mari + Jüri) juba viie nädala jooksul n-ö käsu korras asendanud, siis saab seda temalt veel nõuda vaid umbes kolme nädala ulatuses. Seega peab asutus leidma Jüri viienädalase puhkuse ajaks veel teisegi asendaja. Kui asendamise aeg ühes kalendriaastas ületab kaht kuud, võib ametnik asendamisest keelduda. Et küsijal tuleb iga päev valmis olla asendusega seotud probleemide lahendamiseks, pean asenduseks ikka kogu Jüri puhkuse viit nädalat, mitte konkreetse töö tegemisele kulunud päevade arvu.
Alati ei peagi puudujale asendajat määrama, asutuse juht võib seda teha üksnes edasilükkamatul juhul, kui asutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas (ATS § 64 lg 1). 1
Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee
Tööõigusabi AS juhataja ja jurist Heli Raidve sõnul peaks töötaja enne töölepingu lõpetamise lepingu allkirjastamist aja maha võtma ja mõtlema oma õiguste peale.
Raidve sõnul kirjutatavad inimesed Eestis lepingutele alla liiga kergekäeliselt, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Terevisioon».
Kui ettevõtte otsustab tööjõukulusid piirata, siis pakub ta töötajale tõenäoliselt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.
Lisaks hüvitisele tuleb Raidve sõnul töötajal meeles pidada ka seda, et poolte kokkuleppe puhul ei saa erinevalt koondamisest töötukassast taotleda töötuskindlustushüvitist.
Samas märkis Raidve, et koondamist töötaja nõuda ei saa, sest see on tööandja õigus, mitte kohustus.
Lehekülg 1407 / 1593
